Lapse
toitumisharjumused ei kujune välja lasteaias või koolis, vaid ikka
kodus. See, millist toitu kodus valmistatakse ja süüakse, on
lapsele meelepärane ka lastekollektiivis. Laagris näeme üldjuhul
ära selle, kuidas lapsi on kodus toidetud. Kui ainukesteks
söödavateks roogadeks peab laps magusaid maisihelbeid ja makarone
ketšupiga, on koduse toitumiskavaga kindlasti midagi nihkes.
Lapse esimesel eluaastal oleme ju väga hoolikad, et toit oleks
imikule sobiv- mida suuremaks laps aga kasvab, seda rohkem unustame
ära toitumise lihtsad tõed.
Lasteasutustes tuleb lastele tagada tervislik, eakohane ja
tasakaalustatud toit, milles õigel määral kaloreid, rasvu, valke
ja süsivesikuid. Nende nõuete täitmiseks teevad toitlustajad
palju tööd ning kontroll on riigi poolt pandud terviseametile.
Muret teeb aga see, et palju toitu läheb äraviskamisele. Lapsed
tihti lihtsalt ei söö, kusjuures söök on igati kvaliteetne, maitsev ja
lastepärane. Veenmine siin ei aita ja sundida me ei tohi. Kurb on
kogeda, kui päeva jooksul pakutavast ükski söök lapsele ei kõlba.
Oleme tähele pannud, et mida väiksemad lapsed, seda vähem valivad
nad on. Aga alates 5-6-aastast on laste maitseeelistustele juba suur
mõju ka kaaslaste toitumisharjumustel.
Kui sõbrale või grupi liidrile ei maitse mingi söök ja ta seda
valju häälega teistele ütleb, siis jätab mõnigi oma portsu
puutumata, kuigi ta tegelikult seda süüa sooviks. Ja kui meie
lapsed kasvavad üles vaid maiustades, siis arvatavalt ootab neid
ees terviseprobleemidega elu.
Veel oleme tähele pannud, et paremini söövad nende perede lapsed,
kus oluline osa toiduvalmistamises on isadel või vanaemadel.
Samuti on tublimad sööjad neis peredes, kus peetakse loomi
ja kasvatatakse oma aiasaadusi.
Iga inimese toitumisel tuleb arvestada, et kõige tähtsamal kohal
on teraviljad, puu- ja köögiviljad, järgnevad piimasaadused, liha
ja kala ning alles siis vähemsoovitatavad maiustused ja
karastusjoogid. Need viimased võiksid jääda pidupäevadesse.
Lastearstide uuringud on näidanud, et kui laps maast madalast on
harjunud vähem maiustusi sööma, siis ei teki tal vajadust
pidevalt ka kommi süüa. Ja tunduvalt vähem esineks lastel
allergiat.
Lihtsad tõed lapse toitumisharjumuste kujundamisel on eeskuju, üheskoos
söömine, tervisliku toidu kättesaadavus (puu- ja juurviljanäksid),
selgitamine ja lapse kaasamine toidu valimisse ja
valmistamisse.
Kindlasti tasuks katsetada ka uusi toite, mis sellest, et sellega
harjumine võib võtta aega.
Siin mõned toitumisspetsialistide soovitused teile, head
lapsevanemad:
- värsked tükeldatud köögiviljad olgu kodus alati lastele kättesaadava
- ärge
hoidke maiustustekaussi pidevalt laual;
- janu
kustutage veega;
-
kindlasti kasutage igapäevaselt piimatooteid;
- harjutage
last erinevate salatitega ka nt hapukapsa, kõrvitsa, rohelise
sibula jne;
- valmistage
ja harjutage last uute toitudega;
- kaasake
laps toiduvalmistamisse;
- ärge
hirmutage, karistage ega premeerige last toiduga.
Lisaks
leiab erinevaid soovitusi ja nippe ka internetist.
Kui saaksime üheskoos natukenegi mõjutada lapsi
tervislikumalt toituma ja toitu mitte alles jätma, oleks see suur
teene laste tervisele ja enesetundele. Samuti hoiaksime kokku raha,
sest äravisatud toit kõhtu ei täida!
Ja tasub kasvatajalt kindlasti üle küsida, kui laps koju helistab
ja kurdab, et ta kõht on tühi ja oleks vaja puhvetiraha - kas ta
ikka sööb korralikult toitu või üritab vanematega manipuleerides
lihtsalt laagris maiustada: )
Refereeritud
alghariduse spetsialisti Dea Allingu artiklist |
|
